Madalapalgaliste maksuvabastuse asemel miinimumpalga tõstmisel võib olla mitmeid põhjuseid, mida tasub kaaluda:
- Tööturu paindlikkus: Miinimumpalga tõstmine võib mõjutada tööturu paindlikkust, eriti väiksemate ettevõtete jaoks. Kõrgem miinimumpalk võib suurendada ettevõtete tööjõukulusid, sundides neid vähendama töökohti või piirama uute töökohtade loomist.
- Inflatsioon ja hinnatõus: Miinimumpalga järsk tõstmine võib tekitada inflatsiooniriski ja viia üldise hinnataseme tõusuni. See võib omakorda mõjutada kõigi hindade ja teenuste tõusu, mõjutades eriti madalama sissetulekuga inimesi, kelle ostujõud võib väheneda.
- Väiksemad ettevõtted: Miinimumpalga suurendamine võib mõjutada eelkõige väiksemaid ettevõtteid, kes võivad olla juba niigi pingelises majanduslikus olukorras. See võib tekitada väljakutseid nende jätkusuutlikkusele ja konkurentsivõimele.
- Efektiivsus: Madalapalgaliste maksuvabastus võimaldab rohkem suunata abi ja toetust neile, kes seda kõige enam vajavad, ilma et see mõjutaks teiste töötajate ja ettevõtete olukorda. See võib olla efektiivsem viis vähendada vaesust ja toetada madalapalgalisi töötajaid.
- Maksutulud: Madalapalgaliste maksuvabastus ei vähenda otsestelt maksutulusid, nagu miinimumpalga tõstmine seda teeks. See võib olla oluline eelarve stabiliseerimise seisukohast, eriti kui riik sõltub maksutuludest, et rahastada avalikke teenuseid ja investeeringuid.
Lõpliku otsuse miinimumpalga tõstmise või madalapalgaliste maksuvabastuse kasutamise kohta teevad poliitikakujundajad, võttes arvesse mitmeid majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Oluline on leida tasakaal majandusliku stabiilsuse ja õigluse vahel, et tagada säästev ja jätkusuutlik majanduskasv ning aidata neid, kes seda kõige enam vajavad.