Majanduskasv on sõna, mis kõlab optimistlikult igas riigis ja majandusringkonnas, kuid kas see kasv on alati jätkusuutlik? Tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas, kus on pidevalt esiplaanil keskkonnaküsimused ja järjest suurenev inimkonna jalajälg, omandab selline küsimus aina sügavama tähenduse.
Majanduskasv tähendab sisemajanduse kogutoodangu ehk SKT kasvu, mis väljendub kaupade ja teenuste hulga suurenemises ilma inflatsiooni mõju arvestamata. Traditsiooniliselt on majanduskasvu peetud riigi jõukuse ja heaolu peamiseks indikaatoriks. Ettevõtted toodavad rohkem, tarbijad kulutavad enam, töökohti luuakse juurde – kõik need on majanduskasvu positiivsed tahud. Kuid kasv toob kaasa ka suurema ressursside tarbimise ja keskkonnaprobleeme nagu õhusaaste ja kliimamuutused.
Viimasel ajal on suuremat rõhku pandud taastuvatele energiaallikatele, ressursitõhususele ja tehnoloogilisele innovatsioonile, et viia majanduskasv kooskõlla jätkusuutlikkusega. Samuti on oluline märkida, et majandusliku arengu tulemusena jõutakse mingil hetkel nn heaolu laeni, kus SKT edasine kasv ei too paratamatult kaasa elukvaliteedi paranemist.
Majandusteadlased ja poliitikud otsivad seega vastuseid küsimusele, kuidas kombineerida majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aspekte, et saavutada tasakaalustatud areng. Üheks võimaluseks on rohemajandus, mis püüdleb keskkonnahoidliku tootmise ja tarbimise poole. Teiseks on investeeringud innovatsiooni ja haridusse, mis aitavad luua uusi töökohti tuleviku sektorites.
Eestis on näiteks majanduskasvu alustaladeks toimetulev IT-sektor, tugev e-riigi maine ja haritud tööjõud. Need valdkonnad pakuvad alust struktuurimuudatusteks majanduses ning on teejuhiks kestliku arengu suunas. Samuti on eesmärgiks seatud üleminekuga ringmajandusele, mille eesmärgiks on ressursside korduskasutus, vältimaks ühiskonna tarbimissurvet ja loodusvarade ammendumist.
Kokkuvõtteks mööname, et majanduskasv on tähtis, kuid veel tähtsam on selle kvaliteet ja jätkusuutlikkus. Rõhuasetus peaks olema mitte ainult numbrilisel kasvul, vaid eelkõige inimeste heaolul, keskkonna tervisel ning majanduse paindlikkusel ja tulevikuvalmidusel. Targa majandamise ja teadliku poliitikakujundamisega on võimalik ühendada majandusliku kasvu eelised nii, et need ei parandaks üksnes praegust elukvaliteeti, vaid tagaksid ka jätkusuutliku tuleviku järgnevatele põlvkondadele. Eesti edasiseks arenguks on oluline leida tasakaalupidav arengustrateegia, mis toetab majanduse pidevat uuenemist ja samas sõbralikkust meie ühise kodu – Maa – suhtes.