Majandusmõõdikud ei mõju ainult suurkorporatsioonide brutokasumi marginaalidele või laiema õigusriigi boonustele, nad mõjutavad tegelikult meie igapäevaelu väga otsene ja tuntav viisil. Nende mõistmine on oluline nii majandusteadlaste ja poliitikakujundajate kui ka tavakodanike jaoks, kuna igaüks meist mõjutab omal moel üldist majanduslikku heaolu.
Majanduslik tagasikäik ehk majanduslangus tähendab üldjuhul seda, et tootmine väheneb, tööpuudus suureneb ja paljud ettevõtted lähevad pankrotti. Tööpuudus mõjutab muidugi kõige otsesemalt tööotsijaid, kuid ka ettevõtete jaoks võib see olla keeruline aeg, kuna väheneb nõudlus nende toodete ja teenuste järele, mis mõjutab nende kasumlikkust ja võib viia kärpimiseni. Samal ajal võib hinnatase tõusta, mis teeb kõikide jaoks elu keerulisemaks – eriti madala sissetulekuga inimeste jaoks, keda mõjutab hinnatõus kõige rängemini.
Eriti murettekitav on see, et majanduslangus võib põhjustada sotsiaalseid probleeme. Majanduskriisidel on sageli lai mõju tervishoiule, haridusele ja muudele avalikele teenustele, mis mõjutavad meie elukvaliteeti otseselt. Võivad tekkida sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemise perioodid, kuna vaesemad inimesed kannatavad rohkem kui rikkamad.
Kokkuvõttes tuleb mõista, et majanduslik tagasikäik mõjutab meid kõiki ja selle mõju ei piirdu lihtsalt riigi majandusliku näitaja langusega. See omakorda tähendab, et meil kõigil on vastutus tegutseda majandusliku stabiliiteedi nimel nii kodanikena kui ka tarbijatena. Väärtustades kohalikke ettevõtteid ja tootesid, hoides silma peal oma finantsilistel otsustel ja kaasates säästlikke tavasid, saame aidata oma majanduse tervises ja heaolus ka siis, kui ajad on rasked.